Keskkonnamõju
Tuulepargi planeerimise osa on alati ka keskkonnamõjude hindamine.
Purtse tuulepargi keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne valmis 2011. aastal.
Allpool on selle peamised järeldused.
Tuulepargi planeerimise osa on alati ka keskkonnamõjude hindamine. Purtse tuulepargi keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne valmis 2011. aastal.
Selle olulisima järeldusena ei ole planeeritaval alal keskkonnaohtikke objekte ega keskkonnakaitselist kaitsevööndit nõudvaid rajatisi. Edasisel maakasutuse arendamisel tuleb arvestada tuulikute mürast tulenevaid võimalikke piiranguid (eeskätt elamute rajamisel).
Tuulikutest lähtuv summaarne müra peab vastama kehtestatud normidele. Kui tuulikute võimalikud erinevad operaatorid ei suuda müranormi kohast taset saavutada muul moel, siis müranormi ületamise korral tuleb välja lülitada normi ületava müratasemega alale lähim tuulik, seejärel vajadusel kauguselt järgmised, niikaua kuni saavutatakse normidele vastav müratase.
KSH töögrupi hinnangul ja arvestades kehtivaid arendusdokumente on kavandatava tuulikupargi rajamine mõistlik realiseerida.
Sotsiaalne mõju
Sonda ja Lüganuse valdade sotsiaalset keskkonda mõjutab kavandatav tuulikupark kaudselt. Tuulikuparkide rajamine ja ekspluatatsioon võib mõjutada tööhõivet, maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi ja üldist majanduskliimat.
Taimestik
Suurima otsese mõju allikaks taimestikule ja maastikule on ehitustegevus.
Sellega hävib otseselt tuuleturbiinide vundamentide, montaažiplatside ja teede alune kasvupinnas koos taimestikuga ning osaliselt muudetakse kõlvikute struktuuri. Kuna osa alast on varem eeskätt põllumajanduslikult inimtegevusest mõjutatud, ega oma otseselt tuulikute ja muude ehitiste juures kõrget looduskaitselist väärtust, ei ole sellega tekitatav kahju märkimisväärne. Tuulikuparkide puhul on ehitiste alune kogupindala tagasihoidlik – kokku vaid kuni mõni protsent tuulikupargi kogupindalast.
Teadaolevaid kaitstavate taimeliikide kasvukohti ehitiste alla ei jää.
Planeeringualal ei asu hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavad looduse üksikobjekte ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjekte.
Planeeringuala kaguossa jääb küll üks kaitseala (Uhaku karstiala), kuid see ei jää planeeritud tuulikute alusele maale.
Visuaalne mõju
Senist üldist visuaalset olukorda piirkonnas muudab tuulikupark oluliselt.
Peamine muutus, mida tuulikute rajamine põhjustab, on maastikupildile vertikaalse mõõtme lisamine, mille negatiivse/positiivse mõju objektiivne hindamine jääb jätkuvalt diskussiooni objektiks.
Maakonna teemaplaneeringuga määratletud ilusaid vaatekohti planeeringualal ei asu. Üks lähimaid vaatekohti asub Purtse hiiemäel. Kavandatud tuulikud asuvad selle vaatekoha jaoks suhteliselt kitsas sektoris ning ei halvenda oluliselt vaadet ka Kiviõli tuhamägedele. Pigem sulanduvad tuulikud ühtseks ansambliks Kiviõli korstnate ja tööstushoonetega. Ilusate teelõikude puhul säilib aga täielikult vaade teisele poole maanteed.
Linnud ja loomad
Kavandatav tegevus, peamiselt tuulikupargi ekspluatatsioon, võib teatavat mõju avaldada peamiselt linnustikule ja nahkhiirtele. Ülejäänud loomastikku häirib kavandatav tegevus üksnes tuuleturbiinide ehituse perioodil, kuid ei vähenda märkimisväärselt elupaikade hulka ega kvaliteeti pikema-ajalises perspektiivis.
Purtse tuulikupargi piirkonna puhul võib ilmselt olulisemaks pidada kohaliku haudelinnustiku mõningast häirimist ja turbiinide vahetu läheduse vältimist liikide poolt. Värvuliste (keda on antud alal kõige arvukamalt) kohta on teada suhteliselt vähe, kuid on leitud, et näiteks niitudel pesitsevate värvuliste arvukus oli kõrgem tuuleturbiinidest kaugemal. Seetõttu võib arvata, et mingit vältivat mõju avaldavad tuulikud ka Purtses.
Müra
Müra osas on inimesele kuuldav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesk – ja kõrgsageduslik müra, teiste müraallikate osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada rootori pöörete arvu vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon.
Infraheli
Võimalikku tuuliku töötamisest tingitud infraheli on viimase aastakümne jooksul uuritud nii Suurbritannias, Taanis, Saksamaal kui ka USA-s, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi, kuid üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv madalsageduslik müra ning vibratsioon on väga madalal tasemel, mis jääb oluliselt madalamaks kui tajulävi.
